Koolitee algus Tallinna Kunstigümnaasiumis
Olen mõnda aega olnud võlgu ühe keerulise kooliloo jätku ja lahenduse. Kirjutasin varem sellest [SIIN], kuidas meie pojale Lucas Nikolasele määrati elukohajärgseks kooliks Tallinna Kunstigümnaasium, kuigi meie pere eelistus oli teine kool. Samuti oli üheks suureks murekohaks minu kui ratastooliga lapsevanema võimalus lapse koolielus päriselt osaleda.
Esitasime vaide, kuid Tallinna Linnavalitsus seda ei rahuldanud. Meil oli võimalus pöörduda edasi kohtusse, aga otsustasime seda teed mitte valida. See oleks tähendanud uut vaidlust, uut pinget ja tõenäoliselt üsna pikka protsessi ajal, mil lapsel oli vaja alustada oma kooliteed võimalikult rahulikult.
Nii alustaski Lucas sügisel kooliteed Tallinna Kunstigümnaasiumis.
Pean ausalt ütlema, et kuigi kogu protsess oli meie pere jaoks keeruline ja tekitas palju küsimusi, on kooliaasta algus läinud rahulikumalt, kui kartsime. 1. septembri aktusele võimaldati ka minul ratastooliga ligi pääseda — selleks kasutati lifti ja trepitõstukit. See ei olnud küll ideaalne lahendus, kuid kõige olulisem oli see, et sain oma lapse esimesel koolipäeval kohal olla.
See tähendas mulle palju.
Samuti sai lahendatud 1. klassi ruumi küsimus. Kui varem jäi mulje, et klassiruumi juurde pääsemine võib trepi tõttu keeruline olla, siis lõpuks viidi klass üle trepivabasse ruumi. See oli meie jaoks väga oluline praktiline samm.
Praeguse esmase kogemuse põhjal Lucasel koolis probleeme ei ole. Ta saab kiita, läheb hommikul ise kooli ja tuleb ka ise koju. See on lapse jaoks suur samm iseseisvuse poole ja lapsevanemana on seda hea näha.
Muidugi ei kustuta see kogu varasemat muret ega küsimusi. Koolitee algus ei peaks tulema perele sellise haldusliku ja emotsionaalse pingega. Samas on praeguse seisuga kõige olulisem see, et Lucas on kohanenud, saab hakkama ja läheb kooli rõõmsalt.
Sellest loost jääb minu jaoks siiski kõlama üks laiem mõte: lapse koolitee ei puuduta ainult last, vaid kogu pere koostööd kooliga. Kui kool ja pere leiavad päriselt toimivad lahendused, on ka keerulisest algusest võimalik edasi minna.
Praegu soovin Lucas Nikolasele ilusat kooliteed. Olgu see algus julge, rõõmus ja toetav.
Allpool mõned fotod meie 1. septembrist.
