Jutt lihavõttejänkust ja munadest

Jutt lihavõttejänkust ja munadest

DALL·E 2024-03-29 14.03.58 - In a vibrant, enchanted forest, a small, curious Easter bunny named Juss is seen painting Easter eggs with a variety of colors at a wooden table fille

Elas kord väike, kuid väga uudishimulik lihavõttejänes Juss. Juss elas metsas, kus tal oli palju sõpru, kuid keegi ei teadnud, et ta oli tegelikult lihavõttejänes. Juss armastas munadele värve peale maalida ja neid metsa erinevatesse kohtadesse peita.

Jussi parim sõber oli rõõmsameelne orav Oskar. Oskar leidis alati kõige rohkem lihavõttemune, kuid kusjuures – ta arvas, et mets on lihtsalt väga rikas värviliste munade poolest.

Ühel päeval, kui Juss oli parasjagu mune maalimas, koputas metskits Marko Jussi uksele ja ütles: “Juss, miks sa alati neid värvilisi mune valmistad ja siis metsa ära peidad?”

Juss naeratas ja vastas: “Kas sa ei tea? Ma peidan neid mune metsa, sest usun, et see toob kõigile rõõmu. Kuid asi, mida sa ei tea, on see, et mina olen lihavõttejänes, ja see on minu töö.”

Marko jäi mõtlema ja ütles seejärel: “Aga kui sa neid mune peidad, siis kuidas sa tead, et keegi neid leiab?”

Juss vastas: “Ma ei tea alati, kuid ma loodan, et minu sõbrad leiavad need. Eelkõige loodangi, et parim sõber Oskar leiab need.”

Siis Marko puhkes naerma ja ütles: “Noh, Juss, sa oled tõesti tubli lihavõttejänes. Ma pean tunnistama, et ma pole kunagi varem midagi nii naljakat kuulnud!”

Sellest päevast peale sai Markost Jussi aitaja. Nad maalisid mune eri värvides ja peitsid neid erinevatesse kohtadesse.

Ja nii jätkus see traditsioon aastast aastasse. Juss ja Marko andsid oma parima, et kõik metsas elavad loomad saaksid lihavõttepühade ajal osa nende lõbusast mängust ja leiaksid värvilise muna.

Ja kõik loomad olid alati nii õnnelikud, kui nad leidsid Jussi ja Marko peidetud muna, et see muutis Jussi ja Marko lihavõttepühade ettevalmistused veelgi rõõmsamaks.

Lõppude lõpuks, mida rohkem sa teed teiste elu õnnelikumaks, seda õnnelikum oled ka ise!

IT Kolledžis toimus liikumis- ja koordinatsioonipuudega õppijatele soetatud tugitehnoloogiliste lahenduste komplekti avalik esitlus

IT Kolledžis toimus liikumis- ja koordinatsioonipuudega õppijatele soetatud tugitehnoloogiliste lahenduste komplekti avalik esitlus

Käisin täna, 5. märtsil, IT Kolledžis. Seekord mitte loengut lugemas, vaid tugitehnoloogiat testimas ja demonstreerimas. Tugitehnoloogiliste lahenduste komplekt on soetatud liikumis- ja koordinatsioonipuudega õppijatele, kellel tavaarvuti kasutamine on raskendatud.

Üldiselt oli tore seal rahva ees nende vidinatega jännata ja sõbra Kaku tarka juttu kuulata. Meie siin ei tea eriti palju abivahenditest. On ratastoolid, kuuldeaparaadid. Aga et saab torusse morset puhudes arvutit juhtida ning näiteks kirja kirjutada, ei tea keegi. Sellist puhumisega aparaati seal täna polnud, aga igasugu muid värvilisi nuppe oli küllaga. Ma ise loodan, et tulin demonstreerimisega hästi toime.

Allpool mõned fotod üritusest. Nagu viimasel ajal on täheldada, siis pole piltidel mind näha. See on tingitud sellest, et ma olen ise pildiaparaadi taga 🙂